Kasutatakse tomati, punapeedi, sibula, kõrvitsa, kartuli lehemädaniku, õuna- ja pirnipuu kärntõve, ebajahukaste jpt. haiguste tõrjeks.
Avamaakultuuridel on soovitav mitte kasutada söödavate osade (viljade) pritsimiseks kleepaine tõttu.
Kasutamine: pritsitakse 1%-lise vesilahusega.
10 liitri pritsimislahuse valmistamiseks lahustatakse eraldi nõudes (mitte metallnõus) 100 g vasksulfaati (sinine) 1 liitris soojas vees ja teises nõus 100 g kleepainet (kustutatud lubi) 1 liitris soojas vees. Seejärel valatakse vasksulfaadi lahus peene joana kustutatud lubjaga kokku, seda kogu aeg segades (mitte vastupidi) ja lisatakse 8L vett.
Saadakse 10 l valmis pritsimislahust. Vedelik tuleb valmistada vahetult enne pritsimist. Pritsitakse varakevadel enne viljapuude ja marjapõõsaste pungade puhkemist (viljapuudel pungad paisunud, hõbedased, marjapõõsastel rohetavad) või sügisel pärast lehtede varisemist. Kartulil peale kartulipealsete ilmumist. Viljapuude varakevadisel pritsimisel arvestatakse pritsimislahuse kulu sõltuvalt viljapuude suurusest 2-5 L ühele puule ja kuni 1 L marjapõõsale.
Oluline on, et oksad märguksid kuni tilkumiseni. Pritsitakse ka tüvesid ja võraalust maapinda. Haigusest nakatunud taimedel tuleb pritsida ka lehtede alumisi külgi. Pritsimist korratakse 7-15 päevaste vahedega kuni 3 korda. Viljapuid ja marjapõõsaid mitte pritsida õitsemise ajal.
Viimane pritsimine: 15 päeva enne saagi koristamist.
Ühest pakist piisab 125-150 m² kartulipealsete pritsimiseks.
Bordoo segu ehk bordoo vedelik. Kasutatakse juba ligi 100 aastat kui ühte efektiivsemat mineraalset päritolu preparaati võitluseks aiakahjurite vastu. Kõige parem on töödelda viljapuid ja põõsaid enne pungade puhkemist. Bordoo segu sobib suurepäraselt ka lilledele, kuna tema põhiline mõju on hävitada kärntõbe ja seenhaigusi viljapuudel ja marjapõõsastel.
Valmistamine: segu valmistatakse klaas- või plastiknõus (metallnõud tuleb rangelt välistada!).
Alguses lahustatakse eraldi vasksulfaat – 100 g väheses koguses vees (soojas), seejärel suurendatakse lahuse kogust vee lisamisega 5 liitrini. Lubjaga toimitakse analoogselt: 100 g kustutamata lupja lahustatakse väheses veekoguses, seejärel suurendatakse lahuse kogust 5 liitrini. Saadud piimjas segu tuleb kurnata. Seejärel algab vastutusrikas moment: lubjalahus lisatakse ettevaatlikult vasksulfaadi lahusele, segu pidevalt segades. Kui olete kõik õigesti teinud, siis saadud lahus peab olema taevasinist värvi.
Bordoo segu ei saa säilitada, teda tuleb koheselt kasutada.
Oluline moment: saadud segu peab olema neutraalse või leeliselise reaktsiooniga. Määrata saab seda käepäraste vahenditega: näiteks sobib selleks tavaline raudnael. Pange ta saadud lahusesse ja kui 3 minuti möödudes moodustub sellel punane kirme, siis on teie lahus selgelt väljendunud happelise reaktsiooniga, sel juhul lisage bordoo segule veel veidi lubjalahust (korralikult ja hoolikalt segades).
Ohutusnõuded: töötamisel jälgige ohutuse ja isikliku hügieeni reegleid, kasutage kindaid, kaitseprille, respiraatorit või vati-marlimaski. Peale tööd tuleb käed ja nägu hoolikalt seebiga pesta ja loputada suud. Peavalu, ebameeldiv maitse suus, iiveldus, oksendamine, süljeeritus jne – nendel juhtudel tuleks kiiresti pöörduda arsti poole.
„Bordoo segu“ – see on vasksulfaadi ja lubja segu.
Seda võib valmistada ka ise. 50 liitri 1% bordoo segu valmistamiseks võetakse puitnõu, valatakse sinna veidi kuuma vett ja lahustatakse selles 0,5 kg vasksulfaati, lisatakse külma vett kuni kogus on 25 liitrit. Teises nõus kustutatakse 0,5-0,75 kg lupja ja lisatakse vett kuni 25 liitrini.
Lubjapiima lahus kurnatakse ja valatakse peenikese joana vasksulfaadi lahusesse, hoolikalt segades.
Õigesti valmistatud bordoo segu peab olema taevasinist värvi ja neutraalse reaktsiooniga.
Happeline bordoo segu võib põhjustada lehtedel põletusi. Segu reaktsiooni saab hinnata, pannes sinna naela või traadi, kui metallese kattub vasekirmega, siis on vedelikule vaja lisada lubjapiima.